Mõtted ja müüdid

02.09.15

← Tagasi

Keegi ei taha pagulasi. Ka pagulased ise ei taha pagulased olla.

Nad ei taha sõda, tagakiusamist, ega muid õõvastavaid asju. Aga vahel on asjad nii, nagu me ei taha. Peaksime seda rahvana päris hästi mäletama. Sõda Ukrainas on sundinud enam kui miljon inimest kodust lahkuma. Nad loodavad naasta esimesel võimalusel koju, ent mis siis, kui see ei ole võimalik? Kas õigem on aidata või põlastada?

Me tulime läbi sõdade ja okupatsiooni. Me saame hakkama.

Viha moondub vahel sõjaks. Maailmas on selliseid kohti palju, aga me ei saa lauluviisi vilistades mujale vaadata või teistsuguseid inimesi demoniseerida. Need on hetked, mil tsivilisatsioonil on võimalus end proovile panna. Kohelda tragöödiat empaatiaga, räsituid naeratusega. Aidata neid, kes abi vajavad. Mitte sumbuda provintslikku, mürgisesse väiklusesse. Maailm on täna väike, me peame üksteisega toime tulema. Ärgem allugem võõraviha, pahatahtlikult ülesköetud hirmude ega teadmatuse diktaadile. Olgem oma instinktides paremad. Sest see on parem valik.

Eestisse pagenud, Eestisse sattunud

Eestile on esitatud aastast 1997 (mil Eesti ühines Genfi pagulasseisundi konventsiooniga) kuni tänavuse aasta 30. juunini kokku 732 taotlust ning kaitse on antud 121 inimesele (neist 77 pagulast ja 44 täiendava kaitse saanut). Kõige rohkem rahvusvahelise kaitse taotlusi on läbi aastate esitatud Eestile Ukrainast (114), Venemaalt (79), Gruusiast (73), Süüriast (50), Afganistanist (37) ja Sudaanist. Sellele lisandub valitsuse lubadus võtta vastu täiendavad 170 inimest eelseisva kahe aasta sees. Need numbrid ei anna alust kahelda Eesti rahvuse ja kultuuri püsima jäämises. Meie kohus on aidata oma võimete piires, sest ka meie võime vajada abi.

Meid jääb vähemaks. Uued inimesed aitavad.

2014. aastal tuli ELi riikidest Eestisse üle 3000 inimese, kolmandatest riikidest lisaks veel 3500. Samal ajal väheneb Eesti rahvaarv hoogsalt. ÜRO andmetel kaotame järgmise 35 aastaga 184 000 inimest. Majandusministeeriumi analüüs näitab, et aastaks 2022 on Eesti tööjõuturul 40 000 töötajat tänasest vähem.

Müüt: Rahva enamus on pagulaste siiatuleku vastu

Juunis läbi viidud EMORi küsitluse kohaselt on pagulaste vastu 42 protsenti inimesi. Nende tulekuga on päri 32 protsenti ning 26 protsendil puudub seisukoht. Pagulastemaatika läheb korda 58 protsendile elanikest, ülejäänute seas jagunevad neutraalsed ja teemat ebaoluliseks pidavad inimesed umbes pooleks.

Müüt: Euroopa kannab pagulaste põhikoormat

Enamik põgenikke eelistab sõdade ja konfliktide korral jääda vahetult kodu lähedale, et esimesel võimalusel oma laste ja asjadega tagasi naasta. Seega enamik inimesi ei liigu Euroopa suunal ning suurimad põgenike vastuvõtjad on täna Türgi (1,7 miljonit), Pakistan (1,5 miljonit), Liibanon (1,3 miljonit), Iraan (1 miljon), Etioopia (650 000). UNHCRi hinnangul on põgenike osas põhiraskus arengumaadel, mis ühtekokku majutasid 2014 enam kui 86% pagulastest. Vaatamata Euroopasse saabunute arvu kasvule on samas fakt, et enamik maailmas varju otsivast 60 miljonist põgenikust jäävad Euroopast eemale. Ärme vihka neid, kes oma sassipööratud elule ka Euroopas leevendust otsivad.

Müüt: Pagulased on hea elu otsijad ja majandusmigrandid

Pagulane on inimene, kelle puhul on riik leidnud, et ta vajab kaitset. Tal on põhjendatud tagakiusamise kartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel. Jah, fakt on see, et varjupaigataotluse esitavad täna ka paljud majandusmigrandid ning see mõjutab negatiivselt avalikku arvamust pagulaste suhtes. Riigi ülesanne on aga tagada alusetute taotluste tagasilükkamine ning inimeste väljasaatmine. Pagulaste puhul on tõendatud nii faktiliselt kui dokumentaalselt, et neid on tagakiusatud või nende elu on päritoluriigis ohus. Tuleb arvestada, et nende inimeste tee Eestisse on olnud sunnitud ning reeglina täis ohte, ebakindlust ning alavääristamist.

Müüt: Pagulastest pole tööturul tolku

Eesti pagulaspoliitika eesmärgiks on tagada kaitse saajate võimalikult kiire iseseisev hakkama saamine, neile on avatud tööturg ning makstavad sotsiaaltoetused on tagasihoidlikud. Paljud pagulased on tegelenud meie mõistes väikeettevõtlusega, pidanud poode ja osutanud teenuseid. Võõrana meie kultuuriruumis on nad valmis sissetuleku nimel oma tööelu alustama madalalt tasustatud ja väheseid oskusi nõudvatel ametitel. Viimase 18 aasta jooksul on Eestis saanud rahvusvahelise kaitse 121 inimest. 2011. aasta uuring nende toimetuleku ja kohanemise kohta kinnitas, et enamik pagulasi tulevad toime ja osalevad tööturul.

Müüt: Pagulased ohustavad Eesti rahvust, kultuuri ja julgeolekut

Eesti ei ole Lähis-Ida ning Aafrika päritolu varjupaigataotlejate jaoks sihtriik, kuna siin puudub selleks sobiv kogukond ning kultuuriline keskkond. Viimase kümne aasta sees on enam kui 80% varjupaigataotlustest Euroopa Liidus esitatud kokku viiele liikmesriigile (Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Ühendkuningriik ja Belgia). Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige vähem varjupaigataotlejaid ning kaitse saajaid. Kõigi eelduste kohaselt kasvab lähiaastatel Eestisse saabujate arv eelkõige Ukraina kriisi mõjul, ent ei ole ühtegi alust väita, et siia saabujate arv kujuneks ohuks Eesti sisejulgeolekule, keelele või kultuurile. Me saame nende inimestega hakkama.

Müüt: Vao majutuskeskuse elanikud logelevad niisama

Alates 2013. aasta algusest praeguseni on n-ö Vao pagulastest leidnud töö üheksa inimest, Töötukassas on registreeritud 10 pagulast. Kaks keskuses elanud perekonda ja kaks üksikisikut (kokku üheksa inimest) on leidnud endale peale rahvusvahelise kaitse saamist elamispinna täiesti iseseisvalt, vajamata selleks tuge keskuselt või Eesti riigilt.

Müüt: Pagulased on ainult noored mehed

Paadipõgenike hulgas on kõiki – mehi, naisi ja lapsi. Meeste osakaal on tõesti suurem ja Eurostati järgi on neid ca 70 protsenti. Pagulased ei saabu aga üksnes paatidega (nt Ukraina) ning iga neljas Euroopa Liitu saabunud varjupaigataotleja on alaealine. Riigi ülesanne on selgitada välja, kes saabujatest vajab kaitset ning kes kuulub väljasaatmisele. Eesti sarnaselt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ei ümberasusta ega ümberpaiguta majanduspõgenikke.

Müüt: Pagulased saavad Eesti kodanikest suuremaid sotsiaaltoetusi

Pagulasel on õigus toetustele ja muule abile samadel alustel Eesti elanikega. Juhul kui pagulane ei leia kohe tööd, toetab riik teda maksimaalselt kahe aasta jooksul eluruumi kulude katmisel. Iga n-ö kvoodipagulasega tuleb ELi poolt kaasa 6000 eurot, mida kasutatakse tema kohanemise toetamiseks, seda raha ei saa pagulased endale.  Varjupaigataotlejale makstav igakuine toetus on samas suurusjärgus tavalise toimetulekutoetusega. Kui varjupaigataotleja töötab või tal on mingi muu rahaline sissetulek, talle toetust ei maksta.

Müüt: Pagulased toovad kaasa kõik oma sugulased

Pagulase pereliikmeks loetakse seaduse kohaselt tema abikaasa, vallaline ja alaealine laps. Automaatselt lähisugulasi riiki kaasa võtta ei saa. Täisealine ja vallaline laps loetakse pagulase pere liikmeks vaid siis, kui ta ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline päritoluriigis iseseisvalt toime tulema. Pagulase vanemad ja vanavanemad loetakse pere liikmeteks, kui nad on ülalpeetavad ja päritolumaal ei ole teisi sugulasi, kes nende hooldamise enda peale võtaks.

Müüt: Saabuvad pagulased ei sulandu ühiskonda ja tekivad getod

Integratsioon on kahesuunaline. Konflikte ühiskonnas erinevate sotsiaalsete gruppide vahel tekitab enamasti segregatsioon, tajutav ebavõrdsus ja eemalejäetus. On oluline tagada keeleõpe, teadmised siinsest ühiskondlikust korraldusest ning pakkuda abi töö leidmisel, mida täna juba tehakse. Pagulased suunatakse elama hajutatult erinevatesse Eestimaa piirkondadesse, mille valikul lähtutakse elukoha olemasolust, töötamise võimalustest ning konsulteeritakse kohaliku omavalitsuse esindajatega. Igale pagulasele määratakse tugiisik, kes aitab neid igapäevaelu korraldamisel ja võimalike murede lahendamisel.

Müüt: Pagulastega kaasneb kuritegevuse ning terrorismi oht

Eestis kehtivad siinsed seadused ja kõiki inimesi, kes nende vastu eksivad, võetakse neist lähtuvalt vastutusele, olgu nende päritolumaa või usuline taust milline tahes. Eesti sisejulgeolekuasutused teostavad taustakontrolli kõikide saabujate üle ning on suutelised operatiivselt reageerima. Tänased varjupaigataotlejate ning pagulaste numbrid Eestis on marginaalsed, nende mõju kuritegevuse trendidele olematu. Nii täna kui ka tulevikus jäävad siinsed pätid siiski valdavalt kodumaisteks.