Nad ütlevad, et meie kogemused määratlevad meid ja et me oleme kõigi meie kogemuste summa.

Psühholoogilises mõttes on see väga pingeline ja väga raske töö.Mingil määral see raamat toob tõde välja. Kui ei lähe, pead reservi minema. AB Kreditex AS – Kreditex.

Perevägivallata elu on võimalik

.

Tööandjad liigutavad ajusid: töökohad lähevad riigist välja

. Näiteks inglased tulid Afganistani kerge kuulivestiga. Meie poisid suhtlevad paremini kohalikega, ei karda, lähevad ja räägivad.Tihti on niimoodi, et mõned piirkonnad, kus on inglased, nad kardavad isegi nina baasist välja pista. Me peame endale aru andma, et me oleme sõjas. Neil ei ole sellist kontakti.Ja kõik see kompleks toob kadedust. See on üks aspekt, miks inglased on kadedad.Teine aspekt on kontingendi väljaõpe. See jääb Kalašnikovile alla.Aga eestlaste varustus on tipptasemel. KINGITUS, MITTE VÕITLUSVAHEND: «See mõõk ei ole sugugi kerge, see on väga raske,» ütleb endine elukutseline kaitseväelane, praegune Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi. See on ehtsõdurlikult tugev, aga sõbralik käepigistus.Endine elukutseline sõjaväelane, kaitseväe juhataja kt ning mitu sõjaväelist keskust üles ehitanud Urmas Roosimägi pani kaks aastat tagasi avalduse lauale. Lööme silmad maha ja palume vabandust – maanteeolud olid nagu olid.Ta muheleb. See on umbes sama, et kui sa näed, kuidas tehakse vorsti, siis sa enam vorsti süüa ei taha.Läbi selle raamatu kadus ära klantspilt Afganistanist. Lõppkokkuvõttes see ju säilitab poiste elu. Inglased on kadedad.Kadedad meie varustuse pärast. Aga meie juba ennast ümber ei korralda. Ma saan aru, et olen enamaks võimeline.Aga ei ole tulnud sellist pakkumist, mis pakuks mulle suurt huvi midagi suurt ära teha ja kus saan anda suure panuse. Ma ei räägi, kui palju see maksab. Aga ma panin avalduse lauale ja läksin ära. Seal on selliseid juhtumeid, kus sõdur tuleb koju, naine avaldab pahameelt, sõdur võtab püstoli ja laseb naise maha – pole naist, pole probleemi.Mäletate seda poissi, kes on ka selles briti ajakirjaniku sõjaraamatus, kes pärast suri. Ohupiir kaob ära.Ta tuleb tagasi, peab tegema psühholoogilised testid. Ta hakkab kas kärakat panema või autodega ringi rallima.Sest ta on pool aastat pinges, pool aastat oli oht. Nad ütlevad, et meie kogemused määratlevad meid ja et me oleme kõigi meie kogemuste summa.. Rotatsiooni käigus neid kaadrisõdureid ju värvatakse. Me ainult värbame, me saadame. Ja siis tulistavad kuhu iganes. Ja kui ta ei lähe, siis ta peab avalduse lauale panema. Ja kui ei ole, siis temal on midagi puudu.Kolmas põhjus: need, kes lähevad sunniviisiliselt. siin.Kahjuks on niimoodi, et meie vastavad ametid ei taha selle peale mõelda. Neil on selline mentaliteet. Ma ei saa teha üht ja sama asja jälle ja jälle. Kogu aeg peab olema märulit. "Te jäite kümme minutit hiljaks!" prahvatab Urmas Roosimägi. Ja siis nad nimetavadki meie poisse seal f***ing Estonian. Sõdurite enda seas nimetavad nad taktikalisel tasandil Eesti sõdureid nii: f***ing Estonian.See on kadeduse küsimus. Meie kontingent on välja õpetatud, enamik professionaalsed. Ta ütles, et püüdke aru saada: me elame siin oma mentaliteedis, meil on omad reeglid. Iseküsimus, kas tahan.Seal oli palju põhjusi, ka isiklikke põhjusi.Piltlikult öeldes tervikuna: ma ei näinud enda jaoks teenistuses perspektiivi. Vaat ei usu seda mina, kes ma kõiki neid poissi läbi ja lõhki tean!On kolm põhjust, miks nad lähevad. aasta valimisteks valimisliidu, võitsite, kogudes ise vallas kõige rohkem hääli.Kui ma päris ausalt ütlen ja nii nagu ütlevad minu tuttavad: see on minu potentsiaali raiskamine. Mind ei huvita sellised pakkumised, et kasseerida raha.Elust ja armastusest. Aga asemele on midagi väga raske leida.Seda me seal ei tee. Sain sellega endale nii palju vaenlasi. Mul on poliitilisel tasandil nii palju sõpru, kes igat moodi takistasid minu teenistust ja ametiredelil tõusmist. Ma teadsin, et iga minu sõna peale, mida ma talle vastu ütlen, ta ainult itsitab.Usun, et selle stsenaariumi järgi lähebki. Eestlased võtsid need masinad ja tegid kindlused valmis. Me räägime praegu sellest, et see on väga hea varustus, aga inglastel seda ei ole.Meie poisid saavad seda, mida vaja, võib-olla väikese viivitusega, aga saavad. Tuleb koju, ohtu enam ei ole. Tulid inglased oma tehnikaga, käis esimene tulevahetus ja nad ütlesid, et nemad enam edasi tee. Minu meelest ütles seda esimesena Saksa kaitseminister, et ega me ehitagi seal demokraatiat. Aga meie poisid on hästi välja õpetatud, rohkem tasakaalukad, hindavad hästi situatsiooni.Kolmas teema on see: eestlased teevad Afganistanis seda, mida inglased kardavad teha.Ühes piirkonnas oli vaja ehitada kindlused. Nüüd te tulete ja ütlete, et need reeglid ei kehti, nüüd peate elama teistmoodi. Peab olema samavõrdne, kes on sealt läbi käinud. Ja ta ise vastas: alkoholism ja prostitutsioon, mis meil on keelatud. Meie ühiskonnas on Afganistanist loodud pilt nagu ajakirjas Kroonika: Eesti sõdurid söövad jõuluvorstikesi, käivad koolides, räägivad lastega.Aga see raamat toob välja, et see on sõda ja sõda on higi, pori ja veri. Demokraatiat me ka seal ei ehita. Sakslastele öeldakse, et kui näete moonipõldu, siis pöörake pea ära.Väga paljud afgaanid kasvatavad mooni ja selle müümisega hoiavad oma perekonna terve aasta üleval. Ta peab seal ära käima.Minu teenistuse ajal oli niimoodi, et üks poiss keeldus minemast.

Ega nad tantsupeole läinud!Teiseks: laskemoon, mida nad kasutavad käsitulirelvades, on nõrgavõitu. Aga esimesed meie poiste matused, mäletate, mis öeldi: te andsite elu demokraatia nimel. "Kümme minutit tuleb varem kohal olla!" käratab ta takka, kuid ulatab siiski terekäe. Aga inglased, vabandust, mängisid sel ajal piltlikult öeldes jalgpalli.Meie poisid ei karda minna sinna piirkonda ja teha operatsiooni seal, kus inglased seda ei tee

Kommentit