Raha teenimine ruttu

Rahaliselt on palgatulud loomulikult palju väiksemad kui ressursikasutusest saadavad kogutulud. Nemad peavad teenima välismaistele omanikele kasumit ja ainult kasumit. Ma aktsepteerin täielikult selliste välisfirmade kohalolekut, mis Eestisse sisse toodava tooraine ja teabe baasil meile tulusat tööd ja tegevust pakuvad ning ka õiglast tulu ja kasumit teenivad. Vajadusel tuleb kohalikel volikogudel ka puukfirmadele ja valitsusele vastu hakata ning omapoolseid tingimusi esitada. Viimasel ajal on võõrpankade poolt Eestist välja veetava kasumi küsimuse üles tõstnud endine Hansapanga juht Indrek Neivelt. Nemad peavad aga oma rahvustunde maha suruma ja toimetama rahvusvahelise kapitalismi reeglite järgi. Creator Hub Plans & Products Meist Alusta kauplemist Tooted Turud Instrumendid Parimad tingimused Platvormid Analüütika Koolitused Partnerlus Hiljaaegu võeti Eestis kasutusele uus termin – puuküürnik.

Kuid tundub, et valitsuse ja Riigikogu käed ja suud on rahavõim nii tugevasti kinni sidunud, et nad suudavad väliskapitalile ainult hosiannat laulda, sisuliselt oma inimeste heaks mitte midagi muutmata. Enamasti me ei tea, kui suurt kasumit ja juhtimistasu saab välismaine emafirma, mille tütarfirma on asutatud siin selleks, et teenida raha Eesti rahva ühisomandis olevate kohalike majandusressursside arvelt. Totaalne vabaturg ning kapitali ja tööjõu vaba liikumine on head ainult seal ja seni, kuni nad on meie kogukonnale kasulikud.

Kuidas ma blogijana ära elan? - Paljas Porgand

.

Raha teenimine ruttu « Kontrollima! -

. Puukfirmade rohkuse tõttu jäävad Eesti kogukonnad järjest vaesemaks ning neil ei ole puukfirmade arvukuse ja turuvõimekuse suurenedes praktiliselt mingeid võimalusi oma rahva keskmise palga suurendamiseks. Tundub, et terve kapitalistlik maailm on muutuste lävel. Oleme juba piisavalt näinud-kuulnud juhtumitest, kus eestlastest palgalised tippjuhid kiiresti ametist maha võetakse, kui tulud pole välismaiste omanike arvates olnud piisavalt suured. See oli ju Eesti riigist, st meilt kõigilt kokku korjatud raha! Valitsus ja erakonnad on seni ainult asjade käiku pealt vaadanud ja mitte midagi ette võtnud. Idee on väga vana, kuid rahavõimul on seni õnnestunud vältida selle seadustamist. See on rahvuse katastroof. Alustada võiks koondumisest Eesti Ühistegevuse Liidu ridadesse. Kui keegi väidab, et saame ise toetustena Euroopa Liidult rohkem raha, kui sinna maksame, siis räägib ta mingist muust rahast, mille hulka pole arvatud puukfirmade poolt Eestist välja viidavat raha. aastal millegipärast kahjumis; kasumit oli teeninud vaid mõni Eesti ettevõte. Kui nad aga hakkavad omakasu huvides kogukondi ja kohalikku elanikkonda vaeseks tegema ja ikestama, tuleb kogukondadel jõuliselt sekkuda. Seda teavad suurepäraselt ka meie võimulolijad. Sellele võis hiljaaegu ajakirjandusest head tõestust lugeda. Esmalt ema- ja tütarfirmade kasumist. Tasapisi on praktiliselt kõik majandusressursid läinud puukettevõtete kontrolli alla. Loomulikult ei kuulu nende eelistuste hulka ei meie rahvuse säilimine, ei kogukondade ega põlisrahva heaolu ega tööliste palga tõstmine. Kui kaua nende närv, südametunnistus ning tervis sellisele ülekohtule vastu peab, on iseasi. Raha teenimine ruttu. Kogukonna liikmed ei kasuta üldjuhul ise oma ressursse ja lepivad peamiselt palgatööst saadava tuluga. Ka Eesti võiks eeskujuks võtta näiteks Guayana Kooperatiivse Vabariigi ja viia riik ühistegevuslikele alustele. Ajakirjanduse kaudu anti meile teada, et näiteks Poolast viivad Euroopa puukfirmad välja rohkem raha kui Euroopa Liit Poolale toetustena maksab. Tuleb ise hakata oma elu korraldama. Kurioosse näitena tooksin esile, et Eesti riik on lasknud puukettevõtetel tegutseda ka sellistes valdkondades, kus neid kogukonna heaolu huvides ei tohiks üldse olla. Nii oleme nõiaringis, millest väljapääsu valitsuselt ja Riigikogult pole loota. Puukettevõtted tegutsevad eestlaste heaolu vastu. Siia kuuluvad välismaalaste omanduses olevad paljud energia-, soojuse-, kütuse-, vee-, prügi-, pangandus-, kaubandus- jt kohalikku kogukonda teenindavad ettevõtted.. Puukfirmad jt kasumile orienteeritud ettevõtted viivad kogukonnast tulud ja raha lihtsalt ära. Siin me ei tohiks mingil juhul teha isiklikult etteheiteid palgalistele tippjuhtidele, kes tõemeeli püüavad meie kogukondi aidata. Annan eraisikule laenu, liirlaenud. Tundub, et Euroopa Liidu meeletu bürokraatiamasin põhjustas ka Brexiti ehk Inglismaa väljumise Euroopa Liidust. Samuti on juhtunud nii siis, kui välismaise firma eestlasest tippjuht on asunud „liigselt” toetama kohalikku kogukonda või kultuuri või sporti või tervishoidu jne. Umbes samaviisi võiksime käibesse võtta ka veel ühe uue termini –. Eesti kohta pole selliseid andmeid avaldatud. Ma ei poolda puukettevõtete kasumi tulumaksustamist, sest väga suur osa tuludest kanditakse välismaale mitte kasumina, vaid mitmesuguste teenusmaksetena. Loomulikult ei jagu meil niiviisi raha ei õpetajatele, päästjatele, pensionäridele, arstidele jne. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides pööratakse järjest rohkem tähelepanu kohalike väikeettevõtjate, talude ja ühistute arendamisele. Lisaks on EL vastu võtnud ühistegevust toetavaid akte, millest meie valitsejad pole vist kuulnudki, kuid mille rakendamine oleks meile suureks abiks. Üsna tabav väljend isiku kohta, kes kaasinimese majas elab ja omaniku kulul teenuseid kasutab

Kommentit